Koondlause ja korduvad lauseliikmed (määrused ja täiendid)

· Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause

lauseliikmed eraldatakse üksteisest komaga või sidesõnaga(ja ning või ega ehk nii kui ka kuid aga vaid ent)

· Koma ei panda tavaliselt sidesõnade - ja, ning, või, ega, ehk, nii.. kui ka - ette.

· Koma pannakse sidesõnade - kuid, aga, vaid, ent - ette

· Koolonit kasutatakse koondlauses siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna

 Mul on kolm kassi: Seen, Muna, Kurk.

· Mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna

 Seen, tomat, pasteet - Need toidud on minu lemmikud.

Korduvad määrused

 · eriliigilised määrused- kui määrused vastavad erinevatele küsimustele. ei eraldata komaga

    Õpetaja kirjutas tunni alguses hoolikalt tahvlile kolm sõna.

· hõlmavad määrused- osutavad ühele kohale või ajahetkele, hõlmates üksteist

   Ime juhtus 1. jaanuaril 2011. aastal (millal?) Raplamaal Kausi külas Järma talus (kus?)

Korduvate määruste kirjavahemärgitamine

 Komata-

· eriliigilised määrused- Vend tegi hommikul köögis kiiresti kõigile võileivad.

· hõlmavad kohamäärused, mis märgivad ühte ja sama kohta - Urve on sündinud Eestis

  Raplamaal Kesk-Vigalas Ojapere külas Selja talus.

· hõlmavad ajamäärused, mis märgivad ühte ja sama ajahetke- Minu õde on sündinud 1. juunil 1971. aastal.

 Komaga-

· samaliigilised määrused- Oleme kaarte mänginud kahekesi, kolmekesi ja neljakesi.

· kohamäärused, mis märgivad erinevaid kohti - President külastas Pärnut, Torit ja Tapat.

· ajamäärused, mis märgivad erinevaid ajahetki - Jaanipäeval, mardipäeval ja jõulude ajal

· samatähenduslikud täpsustavad määrused - Teisipäeval, 14. juunil sõitsime Soome.

Korduvad täiendid

· samaliigilised täiendid-  iseloomustavad erinevaid olendeid, esemeid, nähtusi,

  tuues esile nende samaliigilised tunnused (suurus, värvus). pannakse koma nende vahele.

   Olen näinud suuri, väikseid ja keskmise suurusega koeri.

· eriliigilised täiendid- iseloomustavad üht ja sama olendit, eset, nähtust, näidates

  selle erinevaid omadusi. komaga ei eralda.

   Madal sinine avatud akendega auto sõitis meist mööda.

· samaväärsed täiendid- järgnev täiend täpsustab eelnevat. eraldatakse komaga

   Kakleja ründas ootamatute, äkiliste liigutustega vastast.

Korduvate täiendite kirjavahemärgistamine

 Komata-

· eriliigilised täiendid - Anneli ostis endale talveks pika sooja punase mantli.

 Komaga-

· samaliigilised täiendid - Poes olid müügil sinised, punased ja rohelised aluspüksid.

· samaväärsed täpsustavad täiendid - Rõõmsameelne naeruhimuline müüja ulatas jäätise.

Loe edasi ...

Üte ja Lisand

Üte on nimetavas käändes sõna või sõnarühm, mis näitab, kelle või mille poole lausega pöördutakse.

 - Sander, tule siia! Jah, proua president, kõik ei ole korras.

Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab oma põhisõna mõistet teis(t)e sõna(de)ga

 väljendab enamasti ametit, sugulust, aunime või midagi taolist.

 - Toomas Ilves, Eesti President, vestles lastega.

eeslisand - põhisõna ees paiknev lisand (inglise keele õpetaja Liina Rott)

järellisand - põhisõna järel paiknev lisand (Liina Rott, inglise keele õpetaja)

Lisandi kirjavahemärgid

 Komata-

•  eeslisand- maailmameister ja olümpiavõitja Erika Seenemäe
•  lisand olevas käändes- Seene Pea tuntud seenekorjajana rääkis seentest.
•  kui-lisand - Jaan Einasto kui maailmakuulus rotiteadlane pidas kõne rottidest

 Komaga-

•  järellisand - Erika Salumäe, maailmameister ja olümpiavõitja, käib tööl rattaga.
•  järellisand omastavas käändes 1 komaga - Lennart Meri, Eesti ekspresidendi asub Tapal

Loe edasi ...

Lauselühend

• Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks e. tuumaks on tegusõna

käändeline vorm, nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. Kuulub pealause

öeldise juurde nagu määrus.

-nud, -tud; komaga eraldatakse (alati).

-des, -mata; komaga, kui ll. tuum asub ll. alguses (ühesõnalist ei).

-des; põhitegevusega samaaegne tegevus. eitusena tuleb kasutada mata-vormi

-nud, -tud; põhitegevusele eelnenud tegevus

Lauselühendit tuleb vältida, kui võib tekkida tegija suhtes vääritimõistmine (ll. tegija

 ei ole samane põhilause tegijaga)

• Verbita lauselühend on sõnarühm, milles puudub tegusõna. Vastab kuidas? ja on

lauses määruse funktsioonis. Muudab lause lühemaks. Seda on võimalik

asendada kõrvallausega.(ss. ö)

Eraldatakse alati komaga.

Loe edasi ...

Prantsuse Revolutsioon

Prantsuse revolutsioon

14.07.1789 - 9.11.1799 (Louis XVI valitsusajal)

See algas Bastille kindluse vallutamisega, kust loodeti vabastada vangid, kuid see katse ebaõnnestus, kuna seal oli kõigest 7 vangi.

Bastille oli 14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks.

 Põhjused:

· majanduskriis

· vastuolud ühiskondlikes suhetes

· absolutistlik valitsemisviis

1. seisus (1%) vaimulikud

õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada

kohustused: pidid tööd tegema

2. seisus (2%) aadlikud

õigused:  ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid

 kohustused: pidid tööd tegema

3. seisus (97%) talupojad, arstid jt

õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta

kohustused: maksude maksmine, koormised

 Generaalstaadid oli seisuste esinduskogu Prantsusmaal.

• Rahvuskogu oli seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, mis tekkis kui III seisus lahkus generaalstaatidest. Selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada.

• Asutav kogu tekkis, kui liitus osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse.

Konstitutsioon on põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik.

22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks

21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide.

31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult.

7. juuli 1793 - tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat.

juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur ja hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased

9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone,

riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp.

Prantsuse Revolutsiooniga kaasnes

• vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. 
• valitsevaks sai lihtrahva rõivamood. 
• uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. 
• loodi uus kalender.
• ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad.

Revolutsiooni tagajärjed:

 Positiivsed:

monarhia kaotamine

feodaalkorra hävitamine

vabariigi loomine

inimesed võrdsed seaduse ees

eraomandi puutumatus

rahvustunde tõus

 Negatiivsed:

liigne terror

uus ajaarvamine

Loe edasi ...

Reformatsioon

Reformatsioon on usupuhastusliikumine, Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuliikumine.

Martin Luther esitas oma seisukohad 31. oktoobril 1517. aastal 95 teesina.

Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest.

Protestandid olid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad.

Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud.

1524-26 - Saksa talupoegade sõda

1534 kuulutas Henri VIII end Inglismaa kiriku peaks.

1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel, kes uuendustega kaasa ei läinud.

Kalvinism - Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool, mis levis Lääne-Euroopas.

Puritaan oli kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal

Hugenott oli kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal

Jesuiit oli katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu ehk jesuiitide ordu liige 

Anglikaani kirik oli reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv protestantlik inglise kirik, selle jumala teenistus oli sarnane katoliku kiriku omale.

Ignatius Loyola vastureformatsioon oli usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks

Loe edasi ...

Ristisõjad

• I ristisõda - 1096-1099

Selle kuulutas välja 1095. aastal Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele.

Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

1096. aastal asusid kümned tuhanded Prantsuse, Saksa talupojad teele Pühale Maale. 

Teekond läbis Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririigi, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririigi, Konstantinoopoli, Antiookia ja Jeruusalemma.

Tulemus: Jeruusalemm vallutati kristlaste poolt.

• III ristisõda - 1189-1192

Eestvedajad olid Euroopa liidrid ja ristisõdijad.

See oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest.

Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli.

Tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see neljanda ristisõja puhkemiseni.

• IV ristisõda - 1202-1204

Selle korraldas paavst Innocentius III

Tulemus: vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn ja vallutati Zara linn.

Vaimulik rüütliordu on rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed on andnud mungatõotused.

Loe edasi ...

Viirus

Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt

Vaktsiin on surnud või nõrgestatud haigustekitaja, mis viiakse vaktsineerimisel organismi.

Viirused koosnevad 

• pärilikkusainest 
• valgulisest kestast

Rakusisesed parasiidid, mis saavad paljuneda ainult peremeesrakus.

Nakatanud rakus võivad nad põhjustada:

• äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib.
• peidetud viirusnakkus. läheb pärilikkusaine koostisesse. Kui rakk pooldub, siis paljundatakse ka viirus.
• krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt.

Kaitsmine

•  välised kaitsetõkked - terve nahk, limaskestad
•  immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri, siis hakkab tööle keha sisene kaitsesüsteem. Peamine element immuunsüsteemis on valge verelible. Toodavad antikehi (kaitsevalke), mis tapavad ära haigustekitajad või antikehade poolt märgistatud valgud.

Immuunsus on keha võime mitte haigeks jääda. 

Olemas on

• loomulik immuunsus (kaasasündinud) 
• omastatud immuunsus (läbipõdemisel, vaktsineerimisel)

Vaktsineerimisel tutvustatakse organismile haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. 

Selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi, msuunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu. Kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja, siis seonduvad temaga need antikehad.

Erinevad viirushaigused

• hingamisteed - viiruslik nohu, gripp
• seedekulgla - viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus
• nahk - tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised
• närvisüsteemis - marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus

Õgirakud haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid.

Antikehad on erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet

Loe edasi ...

Taimed

Tolmlemine on õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele

Õied jagunevad

• tuultolmlejad

1. õiekate taandarenenud

2. ei lõhna

3. nektar puudub

4. palju õietolmu

• putuktolmlejad

1. värvilised

2. lõhnavad

3. nektaririkkad

Õisikute tähtsus:

• õitsemisaeg pikeneb
• putukad märkavad rohkem
• korraga saab tolmendatud palju õis

Taime arengutsükkul

1. õitsemine 
2. tolmlemine 
3. viljastumine 
4. viljade ja seemnete areng 
5. seemnete areng 
6. seemnete idanemine 
7. uus taim

Õisik on õite kogum.

Inimene kasutab õisi

• kaunistamine
• toit
• vürts
• ravim
• parfüüm

Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht

Mõlemasuguline on taim, millel on olemas tolmukad ja emakad, see on ühesuguline.

Ühekojaline on taim, millel isas- ja emasõied asuvad samal taimel.

Kahekojaline on taim, millel isas- ja emasõied asuvad sama taime liigi eri isenditel.

Loe edasi ...

Linnud

Põhiteadmised

• sisemine viljastamine 
• nad on püsisoojased.
• neljaosaline süda (2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd)
• elupaik maismaal
• kehakate suled
• liikumiselundid tiivad, jäsemed
• hingamiselundid kopsud, õhukotid
• munevad maismaale, hauvad munad ja hoolitsevad järglaste eest

Linnud jagunevad:

• Paigalinnud on kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temperatuur ei kõigu suurtes piirides, põhiliselt ekvaatori aladel.

• Hulgulinnud ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, seega peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid ega talvituspaiku.

• Rändlinnud vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadest sügiseni põhjapoolel, talvel lõunapoolsetel aladel.

Rändeteed on teed, mida mööda lennates kulutavad linnud kõige vähem energiat.

Lendamisviisid

• Rappelend on lendamisstiil, kus lind vehib tiibadega, aga edasi ei liigu.
• Purilend on lendamisstiil, kus lind liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil.
• Sõudelend on lendamisstiil, kus lind kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendab.

Kuidas kaitseb lind ennast?

• kaitsevärvus
• kiire põgenemine
• irmutamine.

Pesahoidja on lind, kes on koorumise järel paljas, pime, silmad kinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada.

Pesahülgaja on lind, kes on koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks.

• Avapesaga linnul on munakoor kirju mustriga (nt rästas, vares).
• Varjatud kohas - munakoor valge, sinakas, rohekas (nt tihane,kuldnokk).

Nad on kohastunud lendamiseks, sest neil on

• tiivad 
• suled 
• voolujooneline keha 
• seest õhukambritega luud, kerged
• kiire seedimine 
• kopsudes õhukotid 
• rinnakukiil tugevate rinnalihastega

Lindude suled jagunevad:

• hoosuled - hoiavad lindu õhus
• kattesuled - teevad keha siledamaks
• udusuled - hoiavad soojust

Loe edasi ...

Elusolendite rühmitamine, eel- ja päristuumsed, areng, ainevahetus

Elusolendeid on vaja rühmitada, sest neid on väga palju ja kui on rühmitatud, siis on parem elusolendite külluses orienteeruda.

Süstemaatilised üksused (õiges järjekorras) on 

• riik
• hõimkond
• klass
• selts
• sugukond
• perekond
• liik.

Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Elusolendeid võib leida 11km sügavuselt veest, 3km sügavuselt maast, 20km kõrguselt õhust.

Elusolendid võib jaotada 5 riiki: 

• taimed
• loomad
• seened
• protistid
• bakterid.

Eeltuumsetel (bakterid) pole tuuma, päristuumsetel (teised) on tuum.

Liigi moodustavad paljude sarnaste tunnustega elusolendid. Näiteks kodukassid, kodukoerad.

Elusolendite tunnused on

• koosnevad rakkudest
• paljunevad
• kasvavad ja arenevad
• ainevahetus
• reageerivad keskkonna muutustele.

Organismid vajavad kasvamiseks 

• toitu
• energiat
• soodsaid elutingimusi
• vett.

Organismi areng kestab sünnist surmani.

• Moondeline areng - järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendis (röövik, valmik)
• Otsene areng - elusolend kasvab ja areneb, aga sise- ja välisehitus oluliselt ei muutu (pingviinid)

Elusolendid peavad paljunema, sest muidu nad sureksid välja. Suguline ja mittesuguline paljunemine.

Sugulisel paljunemisel on vaja kahte vanemat, mittesugulisel pole vaja sugurakke ja kahte vanemat.

Ainevahetust on vaja, sest muidu tekiks organismis mürgitus ja võib järgneda surm.

Muutlikus tähendab, et elusolendid on üksteisest erinevad, see on oluline ellujäämisel ja järglaste andmisel.

Organism reageerib:

• kiiresti - tulist eset puudutades, kui käsi jääb kuhugi vahele.
• aeglaselt - ainevahetus, 

Loe edasi ...

Rakud

Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. 

Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. 

Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited, et 

• kõik organismid koosnevad rakkudest
• uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. 

Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus.

Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. 

Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga.

Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal.

Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul.

• Tsütoplasma - Peamiselt vesi. Ta seob rakuorganellid tervikuks.
• Rakutuum - Kontrollib raku talitlusi ja juhib elutegevust.
• Ribosoom - Valkude süntees ja transpordib neid.
• Tsütoplasmavõrgustik - Kanalite pinnal sünteesitakse aineid. Säilitatakse ja transporditakse vedelikke.
• Mitokonder - Raku varustamine energiaga.
• Golgi kompleks - Sorteerib valgud ja pakib need lüsosoomideks.
• Rakumembraan - Kaitseb ja piiritleb rakku. Selle vahendusel toimub ainete liikumine.
• Lüsosoom - Lagundab mittevajalikke orgaanilisi ühendeid.
• Vakuool* - vee ja selles lahustunud ainete mahuti
• Kloroplast* - fotosüntees
• Rakukest* - annab rakule kuju ja tugevuse

* - esineb ainult taimerakus

Loe edasi ...

Saksamaa 19. sajandil

1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid.

1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama.

1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki.

See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus.

1864.a.  koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg.

1866.a.  Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel.

 Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit.

1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.

 See oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, kõrgeim võimuorgan Riigipäev. Riigijuht Preisi kuningas, liidukantsler Bismarck.

 Põhja-Saksa liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel.

1870.a. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa.  Saksa-Prantsuse sõda. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustas Prantsusmaa.

 Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all vangi ning Prantsusmaa alistus.

1871.a. Prantsusmaal Versailles' lossis kuulutatakse välja Saksa keisririik. Saksamaa keiser - Wilhelm I (18.01.1871) Muutusid välispoliitilised sihid. Seni oli üks eesmärk - Saksamaa ühendamine.

 Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. üle 50% oli Preisimaa.

1888.a. suri Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes oli viimane Saksa keiser. Ei soovinud võimu jagada.

1890.a. Bismarck läks erru ja lõppes keisririigi ajaloos Bismarcki aeg. Ta suri 8a hiljem.

1890.a. lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.

Kolmekeisriliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa) tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse.

Kolmikliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Itaalia) loodi Prantsusmaa ja Venemaa vastu.

1896.a. tõdes Wilhelm II uhkusega "Saksamaast on saanud maailmariik"

1899.a. teatas välisasjade riigisekretär von Bülow "Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks"

1880.aastateni jäi Saksamaa koloniaalvallutustest eemale.

1884.a. hõivati Saksa esimene koloniaalvaldus Edela-Aafrikas.

 Asutati ka Saksa Koloniaalühing, mis hakkas aktiivselt propageerima vallutuspoliitikat. Seda tegi ka keiser Wilhelm II.

 Peagi hõivati Aafrikas veel kolooniaid.

19. sajandi lõpus laienesid koloniaalvallutused ka Aasiasse.

 kolonialism - poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine.

Loe edasi ...

Esimese Maailmasõja põhilised faktid

I Maailmasõda

28. juuli 1914 - 11. november 1918

Antant - Inglismaa(Pr 1904, Ven 1907), Venemaa(Pr 1893), Prantsusmaa

Keskriigid (Kolmikliit, 1882) - Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882). Nendel riikidel oli vähe kolooniaid.

1837-1901 Victoria aeg

1901-1910 Edward VII

Inglismaa sõlmitud lepingud Prantsusmaa ja Venemaaga

• 1904 - Edward VII läks Pariisi, et sõlmida leping Prantsusmaaga. Ta võeti külmalt vastu, aga saadeti soojalt ära, kuna ta meeldis rahvale.  Sõlmiti Antante Cordial (südamlik leping)
• 1907 - Edward VII läks Venemaale, et sõlmida leping Venemaaga. Venemaa ei nõustunud sõlmima, kuni Edward VII kutsus Nikolai II naise tantsima ja suutis ta naeratama panna. Nikolai II naine ei olnud varem kunagi naeratanud, kuna tema ja Nikolai II pojal oli hemofüülia. Selle tantsu tagajärjel sõlmiti leping.

Franz Ferdinandi atendaat oli 28. juunil 1914. Ta läks Sarajevosse sõjaväge kontrollima territooriumite ümberjaotumist arutama. Atendaati tõttu sai alguse Esimene Maailmasõda.

Selle järgnevalt kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Pidi olema välksõda, aga tuli positsioonisõda.

Ebaõnnestunud välksõja plaani töötas välja Alfred von Schlieffen.

Läänerinne - Inglismaa, Prantsusmaa

Idarinne - Venemaa (edela Austria-Ungari, loode Serbia)

• 28. juuni 1914 - Sarajevo atendaat
• 28. juuli 1914 - I MS algus
• 22. aprill 1915- Ypres'i lahing

Gaasisõda. Gaas levis 6km kaugusele.

• 5. september 1914 - Marne'i lahing

Nurjus Schlieffeni plaan ja algas positsioonisõda. 

6000 Prantsuse sõdurit sõidutati 1100 taksoga lahingusse.

• 1. juuli - 18. november 1916 - Somme'i lahing

Saksa-Inglismaa vaheline lahing.

Lennuväe, tankide kasutamine esimest korda.

Üle miljoni tapeti lahingu jooksul.

• 21. veebruar - 18. detsember 1916 - Verduni lahing

Saksa-Prantsuse vaheline lahing

Rindejoon jäi samaks.

Langes miljon sõdurit, seetõttu kutsutakse "hakklihamasinaks"

Lennuväli, suured tankid.

See lihtsustatud materjal sobib spikriks või lühikeseks konspektiks põhikooli tasemel.

Loe edasi ...