Viirus

Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt

Vaktsiin on surnud või nõrgestatud haigustekitaja, mis viiakse vaktsineerimisel organismi.

Viirused koosnevad 

• pärilikkusainest 
• valgulisest kestast

Rakusisesed parasiidid, mis saavad paljuneda ainult peremeesrakus.

Nakatanud rakus võivad nad põhjustada:

• äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib.
• peidetud viirusnakkus. läheb pärilikkusaine koostisesse. Kui rakk pooldub, siis paljundatakse ka viirus.
• krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt.

Kaitsmine

•  välised kaitsetõkked - terve nahk, limaskestad
•  immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri, siis hakkab tööle keha sisene kaitsesüsteem. Peamine element immuunsüsteemis on valge verelible. Toodavad antikehi (kaitsevalke), mis tapavad ära haigustekitajad või antikehade poolt märgistatud valgud.

Immuunsus on keha võime mitte haigeks jääda. 

Olemas on

• loomulik immuunsus (kaasasündinud) 
• omastatud immuunsus (läbipõdemisel, vaktsineerimisel)

Vaktsineerimisel tutvustatakse organismile haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. 

Selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi, msuunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu. Kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja, siis seonduvad temaga need antikehad.

Erinevad viirushaigused

• hingamisteed - viiruslik nohu, gripp
• seedekulgla - viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus
• nahk - tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised
• närvisüsteemis - marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus

Õgirakud haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid.

Antikehad on erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet