Saksamaa 19. sajandil

1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid.

1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama.

1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki.

See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus.

1864.a.  koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg.

1866.a.  Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel.

 Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit.

1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.

 See oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, kõrgeim võimuorgan Riigipäev. Riigijuht Preisi kuningas, liidukantsler Bismarck.

 Põhja-Saksa liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel.

1870.a. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa.  Saksa-Prantsuse sõda. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustas Prantsusmaa.

 Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all vangi ning Prantsusmaa alistus.

1871.a. Prantsusmaal Versailles' lossis kuulutatakse välja Saksa keisririik. Saksamaa keiser - Wilhelm I (18.01.1871) Muutusid välispoliitilised sihid. Seni oli üks eesmärk - Saksamaa ühendamine.

 Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid. üle 50% oli Preisimaa.

1888.a. suri Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes oli viimane Saksa keiser. Ei soovinud võimu jagada.

1890.a. Bismarck läks erru ja lõppes keisririigi ajaloos Bismarcki aeg. Ta suri 8a hiljem.

1890.a. lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.

Kolmekeisriliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa) tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse.

Kolmikliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Itaalia) loodi Prantsusmaa ja Venemaa vastu.

1896.a. tõdes Wilhelm II uhkusega "Saksamaast on saanud maailmariik"

1899.a. teatas välisasjade riigisekretär von Bülow "Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks"

1880.aastateni jäi Saksamaa koloniaalvallutustest eemale.

1884.a. hõivati Saksa esimene koloniaalvaldus Edela-Aafrikas.

 Asutati ka Saksa Koloniaalühing, mis hakkas aktiivselt propageerima vallutuspoliitikat. Seda tegi ka keiser Wilhelm II.

 Peagi hõivati Aafrikas veel kolooniaid.

19. sajandi lõpus laienesid koloniaalvallutused ka Aasiasse.

 kolonialism - poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine.