Linnud

Põhiteadmised

• sisemine viljastamine 
• nad on püsisoojased.
• neljaosaline süda (2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd)
• elupaik maismaal
• kehakate suled
• liikumiselundid tiivad, jäsemed
• hingamiselundid kopsud, õhukotid
• munevad maismaale, hauvad munad ja hoolitsevad järglaste eest

Linnud jagunevad:

• Paigalinnud on kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temperatuur ei kõigu suurtes piirides, põhiliselt ekvaatori aladel.

• Hulgulinnud ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, seega peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid ega talvituspaiku.

• Rändlinnud vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadest sügiseni põhjapoolel, talvel lõunapoolsetel aladel.

Rändeteed on teed, mida mööda lennates kulutavad linnud kõige vähem energiat.

Lendamisviisid

• Rappelend on lendamisstiil, kus lind vehib tiibadega, aga edasi ei liigu.
• Purilend on lendamisstiil, kus lind liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil.
• Sõudelend on lendamisstiil, kus lind kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendab.

Kuidas kaitseb lind ennast?

• kaitsevärvus
• kiire põgenemine
• irmutamine.

Pesahoidja on lind, kes on koorumise järel paljas, pime, silmad kinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada.

Pesahülgaja on lind, kes on koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks.

• Avapesaga linnul on munakoor kirju mustriga (nt rästas, vares).
• Varjatud kohas - munakoor valge, sinakas, rohekas (nt tihane,kuldnokk).

Nad on kohastunud lendamiseks, sest neil on

• tiivad 
• suled 
• voolujooneline keha 
• seest õhukambritega luud, kerged
• kiire seedimine 
• kopsudes õhukotid 
• rinnakukiil tugevate rinnalihastega

Lindude suled jagunevad:

• hoosuled - hoiavad lindu õhus
• kattesuled - teevad keha siledamaks
• udusuled - hoiavad soojust